Autogaasi kasutamise eeliseks on säästlikkus. Gaasiseadme paigaldamise tasuvus saavutatakse umbes 20 000 km läbimisel. Kasumit kilomeetri kohta saab arvutada bensiini ja gaasi hindu võrreldes ning arvestades, et gaasi kulub 10 – 15 % bensiinist rohkem. Plussiks on ka mootori ressursi pikenemine, kuna vedelgaas määrib täiendavalt silindri seinu. Samuti ei esine põlemiskambris tahma.

Miinuseks on gaasipaagi talumine sõidukis, mis teeb auto tagaosa raskemaks ja võtab ruumi. Kaasajal kasutatakse enamjaolt toroidkujulist paaki, mis mahub täpselt varuratta kohale. Sel juhul jäetakse varuratas koju või paigutatakse eraldi pagasiruumi.

Saare Gaas

Auto gaasiseadmed jagunevad eri põlvkondadeks: 1. põlvkonna seadmed sobivad karburaatormootoritele, 3. põlvkonna seadmeid enam ei toodeta, 2. ja 4. põlvkonna seadmed sobivad sissepritsesüsteemiga mootoritele, kusjuures 4. põlvkonna seadmed on ökonoomsemad. 4. põlvkonna seadmeid tuleb kindlasti eelistada mittemetallist sisselaskekollektori korral.

Gaasiseadmega autol saab juht ise valida, kas ta sõidab bensiini või gaasiga. Üldjuhul on kütuseks pidevalt lülitatud gaas, külma mootori korral toimub käivitus bensiiniga ja mootor töötab bensiiniga nii kaua, kuni jahutusvedeliku temperatuur on 25 – 30OC, siis toimub automaatne gaasile ümberlülitumine. Siit järeldub, et kui on sõita ainult paarikilomeetriseid vahemikke, ei tasu gaasiseadet paigaldada.

Paljud automüüjad ei luba garantiiajal sõidukile gaasiseadet paigaldada. Osal automarkidel katkeb sel juhul kogu garantii, osal ainult mootorigarantii. Seepärast ongi viimasel ajal paigaldatud gaasiseadmeid kõige rohkem 3 kuni 5 aastastele autodele.

Gaasiseadmete tüüpe ja hindu saab küsida seadmeid paigaldavatelt ettevõtetelt (vt Saare Autogaas OÜ , Gaznet OÜ).